|
Asi läheb õige huvitavaks. Tahtsin juba ammu täpsustada Herbert Vainu Moskvasse sattumist ja tema sealset õppeasutust ning sattusin "Eesti ajakirjanike elulood II" peale. Vaatasin sealt lisaks mõistagi ka VP lese kirjatööd, mille kohta pole midagi kosta. Seejärel, n.ö. igaks juhuks viskasin pilgu ka Vello Ladvale üllitisele ja pidin üllatuma - milline paskvill. Mehelt, kel oli teisejärguline roll ja kaal kõikides tollastes nagistamistes ning kellel ei pidanuks olema mingit vajadust mind sel moel rünnata. Ent just tema kirjutab - "Alatalu ei sobinud väliskommentaatorite seltskonda". Tõeline pärl, sest kui ma kuhugi ei sobi, siis kindlasti mitte kaabakate ja lurjuste seltskonda, mida viidatud seltskonna ladvik - VP TM ja paar madalama kategooria - EKP keskkomitees kehtis ju oma hierarhia - kaasajooksikut kindlasti olid. Sest nende autoriteet tugines vaid teiste esinemiste keelamisel ja laimamisel, mis antud ühiskonnas mõjus pidalitõbiseks kuulutamisega. Jääb mulje, et Ladva täitis aastal 2005 kellegi tellimustööd, s.t. peaballaad alles ootab avaldamist. Ma pole elus kellegi võlgu jäänud ja teatan, et Ladva vusserdis leiab väärilist ümberkirjutamist esimesel võimalusel. Telediktorite meenutustes kõlas näiteid võimude altvedamistest, mul oleks sääraseid ja märksa vaimukamaid lugusid lisada kümneid. Ega´s muidu ületanud minu saadete vaadatavus spordi ja naljameeste reitingud. Ma ei leia põhjust seda häbeneda ja püüan aru saada, miks püütakse seda teha olematuks - väiksed inimesed olid võimul tollal, on ka praegu. Talent tulöeb maha tampida. Sedapuhku mainin vaid mõnda keskkomitee lektorite tegelikest tegudest - mul on kõik esinemised kuupäevaliselt kirjas ja võin nimetada kaks AKs esinemist, kus pidin VP korraldusel rääkima NLKP KK pleenumist põllumajanduse asjus ehkki ühel juhl toimus see järgmisel ja teisel alles ülejärgmisel päeval. Aga VP sisises telefoni, et tema teab, mida tuleb rääkida. Niipalju siis keskkomiteelaste sovetipatriotismist, mida nüüd olematuks üritatakse kirjutada. Samas on huvitav, et keegi pole siiani minu tähelepanu sellele paskvillile juhtinud. Võibolla Ladvat ei loetagi... Miks siis küll Tartu ülikooli ajakirjanduskateeder pidas teda vajalikuks avaldada ja näiteks ei teinud Alatalule ettepanekut oma lugu kirjutada!? Kas EKP keskkomitee töötaja õpetust "ta ei sobinud meie seltskonda" tuleb pidada osaks noorte ajakirjanike kasvatamisest elik kambakraatia õpetamiseks. Väidan, et ajakirjanduskateeder teeb seda viimast 90ndate aastate algusest peale. Nagu ei õpetada seda, et tuleb vastaspoolele sõna anda. |
|
Olen kahel korral sattunud peale meenutussaadetele - spordist ja diktoritest ning kuna poliitikasaadete vaadatavus oli n.ö. Alatalu ajal kõrgem kui esimestel ja pea sama mis teistel, siis kirjutan neist esimesel võimalusel.
|